K13

"Rahvuskoondis 2013" või lühidalt "K13" on projekt, mille käigus 13 klubi treenivad koordineeritult mängijaid Eesti Rahvuskoondisse. Eesmärgiks on treenida korralikke noori korraliku treeningprogrammi järgi koondise tarbeks juba 17. "elu"aastast alates, hoida kõik koondise mängijad samades Eesti klubides terve karjääri jooksul, andes neile järjepidevalt trenni ja hoolitsedes nende kõikide vajaduste eest. 6 hooaja/3 MM-tsükli jooksul aastail 2014 ja 2015 saab Eesti Rahvuskoondis seetõttu loodetavasti olema üks võimsamaid koondisi ja pakkuma huvilistele reede õhtuti palju kaasaelamislusti. Selles artiklis kirjeldan põgusalt K13 sünnilugu ja tegevuse algust.

Hakkan pihta natuke kaugemalt. Et mõista K13 olemust, tuleks kõigepealt küsida, mis eristab Hattrickis koondist klubist?

Vastus on: orienteeritus tulemusele. Suur enamus klubisid ei toimeta Hattrickis nii, nagu nad sooviksid saavutada sportlikult kõrget kohta. Eesmärke on kümneid, võib-olla sadu alates virtuaalriikide külastamisest ja lõpetades ainult "Hun Yun" nimeliste mängijate pidamisega. Neid, kes enam-vähem tõsiselt tegelevad võistlemisega, leidub Eestis võib-olla mõnikümmend, ülemaailmselt võib-olla tuhatkonna ringis.

Koondistel, täiesti vastupidiselt, on peaaegu alati eesmärgiks võistelda teiste koondistega ja olla neist edukam. Aeg-ajalt satub koondisi juhtima ka humoriste, kuid enamasti tüürivad koondisi inimesed, kes soovivad vastased mänguväljakul alistada ning kõik muud tegevused on allutatud sellele eesmärgile. Seega on koondised selline osa Hattrickist, kus tegutsevad peaasjalikult "professionaalid" ning kuhu "harrastajaid" satub vähe, võrreldes nende osakaaluga klubihattrickis, kus harrastajad on suures enamuses.

Kui K13 ühe lausega kokku võtta, on tegemist ettevõtmisega, mille eesmärk on valmistada ette selline Eesti Rahvuskoondis, mis suudab pakkuda konkurentsi kõige kõrgemal tasemel. Projekti alguskuupäev on üheselt teada - 31. jaanuar 2011 - kuigi eellugu ulatub veidi kaugemale. Detsembris 2010 aset leidnud koondisetreeneri valimistel loodeti uuest treenerist Rahvuskoondise uuesti reele aitajat, kiputi tõdema, et kunagiste medaliaegade järel on koondise tase vaikselt allamäge libisenud. Nii siiski ei läinud, tulid hoopis loobumiskaotused ja uued valimised jaanuaris. Selle kurva saaga tulemina hakkasid mõtted liikuma selles suunas, et mida teha olukorra parandamiseks. Hattrick on väga pika vinnaga mäng ning eesmärkide saavutamiseks läheb kaua aega. Atraktiivne tundus mõte hakata koondist ehitama päris algusest peale, mitte katsuda lappida eelnevaid auke. Mäletan chuksi juttu, et lahe oleks anda 17-aastastele mängijatele 10 hooaega järjest kõige paremat trenni, vist sealt see idee ka mulle üle kandus.

Lõplik otsus tegutsema hakata tuli 31. jaanuari päeval Emajõe ääres jalutades. Algul oli plaanis oodata uue hooaja alguseni, kuid siis mõtlesin, et kevadsuvel on organiseerimistööd keerulisem teha, kuna inimesed on õue läinud, ja mis seal ikka enam viivitada. Koju jõudes kirjutasin U20&RK föderatsiooni, õhtul ka Eesti Rahvusfoorumisse, et programm "Rahvuskoondis 2013" on käima läinud ning tarvis on treenijaid ja mängijaid (foorumiteema: (14691215.1)).

Järgmised nädalad möödusid poolunenäoliselt. Ükshaaval ühinesid programmiga treenijad ning sai neile leitud mängijad. Kõik toimus üpris kiiresti, suurt rohkem midagi ära ei plaaninud ning sai tekkivatele olukordadele reageeritud dünaamiliselt. Mängijate organiseerimine klubidesse toimus samal ajal foorumiaruteluga selle üle, keda üldse, peamiselt mis erioskustega mehi, treenima hakata. Paljud treenijad võtsid ise ühendust ning kui treenija oli programmi kinnitatud, sai hakata talle otsima mängijaid, arvestades ka tema rahaliste võimalustega ning teiste positsioonide vajadustega. Kõige rohkem läks tarvis peamängijaid ning nende osas valitses korralik põud. Iga päev sai turg läbi vaadatud, osa mängijaid leidsin andmebaasist, osa leidsin foorumist, osa oli treenijatel endil juba programmiga ühinemise ajaks olemas. Hulga mängijaid jätsin kõrvale, olles võtnud ühendust U20 skautidega ja uurinud, kes nende huviorbiidis on. U20 tegevust ei soovinud segada.

Kõige suurem probleem oli treenijate vähesus. Paljud tublid treenijad võtsid ise ühendust, samas mitmed, kes algul soovisid K13-ga liituda, programmi siiski ei sobinud. Potentsiaalsetele treenijatele sai selgitatud, et selle programmi juures on koondise vajadused olulisemad kui klubide huvid, treeningunõuded on üpris karmid, klubi tegevus tuleb ehitada ümber K13 mängijate vajaduste ning võib ka juhtuda, et programmi kestel pole klubil seetõttu kõrgematesse liigadesse asja. Soovisin, et projektiga ühineksid üksnes tõsised ja usaldusväärsed treenijad, kellele võib kogu 5-aastase perioodi jooksul toetuda.

Treenijaid ei tulnud ise piisaval hulgal ning vajaliku arvu kokkusaamiseks võtsin appi tutvused, tutvustades programmi mitmetele enda Hattricki mängivatele sõpradele, kellest paljud olidki nõus appi tulema. Osa treenijaid aidati leida, näiteks äärekaitsjate treenija madli K13-ga ühinemisel oli abiks edmund.

Tohutu adrenaliini tekitas mängijate üleminekute jälgimine. Iga päev toimusid mitmed üleminekud ning enamasti olin ka ise neid jälgimas. Kui vahel paistis, et mõned konkurendid on meie meeste järgi maiad, andsin soovituse tõsta pakkumist mitte miinimumsumma kaupa, vaid vähemalt 5 miljoni krooni kaupa korraga. Tihti see aitas. Pikalevenivaid oksjoneid tuleks vältida, sest siis on suurem tõenäosus, et vastane satub hasarti ja jääbki pikalt ebaratsionaalseid summasid pakkuma. Mõned üksikud mängijad me kahjuks siiski kaotasime ja mõnede eest tuli maksta müstilisi summasid. See käib eriti äärepoolkaitsjate kohta, kus zaakali rahakott pandi tõsiselt proovile. Aga muidugi sai ta omale ka projekti ühed paremad mehed.

Suur tänu tuleb siinkohale öelda neile eesti kasutajatele, kes loobusid K13 nimel mängijatele pakkumiste tegemisest. Meelde on jäänud Ronalts Pimedate Yhingust, kes loobus vist oma 3-4 mängijast, kelle K13 tiiva alla tõime. Kuna minu rahakott oli üsna piiratud, poleks ma suutnud Ronaltsiga, kel oli sadu miljoneid kroone arvel, kõvasti üle turuhinna minevate hindade juures võistelda.

Mitmed mehed, kes olid äsja välismaale müüdud, tõime Eestisse tagasi. Mõned välismaalased ei tahtnud müüa ning neid rohkem ei tülitanud, tihti aga piisas üsna mõistliku kasumi pakkumisest ning saimegi mängija tagasi. Ühe hollandlasega jagelesin mitu päeva, ta oli pannud mehe müüki veidi üle turuhinna, keda ära ei ostetud, oli ka hiljem nõus müüma, kuid hakkas haistma, et oleme väga huvitatud ning asus muudkui hinda juurde kerima. Kui sai talle märku antud, et ega me nii huvitatud ka ei ole, tuli hind õnneks maa peale tagasi.

Kui treenijad olid leitud ning üleminekud ära toimunud, sai hakata mõtlema, kuidas mängijaid üldse tuleks treenida. Treeningplaanide koostamisel oli suureks abiks chuksi, kelle näo järgi esialgne treeningkava valmis. Eriti pole see seni muutunud, kuigi väikesed korrektsioonid on võimalikud. Samuti on erinevates küsimustes aidanud mõelda edmund ning viimasel ajal ka notsu.

Nüüd annaksin põgusa ülevaate 13 treenijatest, kelle õlul Koondis 13 püsib.

Väravavahte treenivad 3 klubi ning treenijateks on riina (621144), kerttu (4822908) ja Hencc (10165860). riina ja kerttu praegu aktiivselt Hattrickiga ei tegele, kuid vahid tunnevad ennast klubides nagu kuninga kassid. Hencc katsetab praegu, kui kaugele oleks võimalik arendada kraatermeeskonda.

Kaitsjatega tegelevad gizmon (3431458), pirtel (1322291) ja madli (255598). gizmon on varem ühe kõva mängija U20 SP-meheks treeninud ning standardite lahendamisel sõltub tema tööst ka K13. pirteli peamänguga keskkaitsjad saavad olema väga vajalikud taktikaliseks paindlikkuseks ning madli äärekaitsjate panusest saab sõltuma nii kaitse, rünnak kui ka keskväli.

Poolkaitseliiniga tegelevad rimzu (644601), zaakal (3967550) ja ma ise (10716261). zaakali äärepoolkaitsjaid võime ehk mõnegi vastase vastu näha ka väljaku keskel toimetamas, rimzu ja mina aga kindlustame koondisele sellise hulga peamänguga keskpoolkaitsjaid, kelle nägemisest vajuks ka regia5 suu lahti.

Ning ründeliini eest vastutavad mel__ (239208), insener (9674849), kallaste (1405828) ja V2ints (424343). Kröösus mel__'i defforid ehk on just need, kes eesti rikkaima ja ilusaima klubi taas Meistriliigasse tõstavad. insener ühines K13-ga hiljuti, täites olulise lünga programmis - defforid on tänases Hattrickis nii võimsad mängijad, et neid läheb vaja hulgim ning nüüd saab koondis kasutada ka eri tüüpi kaitsvaid ründajaid, muutes meid veelgi ettearvamatumaks ja võimsamaks. kallaste tavaründajad aitavad meid sobivates mängudes jumaliku keskründeni ja V2intsi ääreründajad siristavad vastasele sellise nõela tagumenti, mis jääb pikaks ajaks meelde.

Lõpetuseks käsitleksin veel teemat, kui edukas K13 saab olema. Kõigepealt on oluline rõhutada, et projekti edukus ei sõltu sellest, kui ägedaid mängijaid me treenime, vaid sellest, kuidas Rahvuskoondis esineb. Eesmärgiks peaks loomulikult olema võita võimalikult palju mänge ja jõuda MM-il võimalikult kaugele. Samas aga tasub meeles pidada, et vastased ei ole papist ning teevad samamoodi tööd nagu meie. K13 tulemusel peaksime olema võimelised mängima nagu võrdne võrdsega kõige tugevamate vastaste vastu. Samas sõltub väga palju ka sellest, kuidas me oma ressursse kasutame. Taktika on oluline - näiteks otsus, kas mingis kohtumises mängida rahulikult või mängida tavaliselt, on suurema mõjuga kui kõikide mängijate hooaeg treeningut sellisel tasemel. Mõistagi sõltub palju ka õnnest.

Seega K13 ei garanteeri mitte midagi, ei garanteeri kulda, hõbedat, pronksi ega isegi mitte II ringi jõudmist. Kuid ilma organiseeritud koondise ehituseta on võimalused selleks veel väiksemad. Võiks öelda, et K13 tulemusena me vast hakkame mängima koondiste kõrgliigas. Praegu me mängime koondiste II liigas, natuke aega tagasi mängisime võib-olla isegi koondiste III liiga piiril. Kui aga mängijaid optimaalselt treenida ja ehitada meeskonda kui tervikut, siis on meil vähemalt eeldused mängida koondiste kõrgliigas.

Link directly to this article (HT-ML, for the forum): [ArticleID=15057]