Uudised

Kui selle juhtkirja kaks esimest osa rääkisid karmidest ja kurbadest faktidest, arusaamatustest, kõlakatest ja selgitustest, siis see osa keskendub positiivsemale: mida saavad mängujuhid ja kõik teised paremini teha.

Alustan kõige ilmsemast, on selge, et vajate rohkem informatsiooni mängujuhtide ja nende maailma kohta. Seda mitte ainult uudishimu rahuldamiseks, vaid suurema usalduse loomiseks ja kinnitamaks, et nad teevad oma tööd hästi (sest nad teevadki). Käesolev juhtkiri on lahanud mängujuhtide maailma probleeme ja toonud näiteid, kuid on veel asju, mis vajavad selgitamist. Me hoolitseme selle eest, et mängujuhtide lehed muutuksid mahukaks ning sinna saaks üles selline KKK, kust leiaks kergelt vastuseid kõige üldisematele küsimustele ning selgitusi mängujuhtide toimetuste ja tööpõhimõtete kohta.

Üldiselt peaksime püüdlema suurema avatuse poole, kui foorumites ja jututubades arutletakse mängujuhtide valdkonda, kuna KKKs ei ole võimalik katte kogu teemat ja isegi kui oleks, on sellised arutelud olulised progressi seisukohalt. Me ei taha kogukonda, kus ei sallita teatud mängujuhtide kohta käivaid sõnu või väljendeid, me ei taha olla “rüütlid, kes ütlevad ei” Monty Pythoni “Pühast Graalist”, rüütlid, kes ei salli sõna “see”. Mulle tundub, et mängujuhid tunnevad end sellistest asjadest rääkimisel praegu palju turvalisemalt kui aasta tagasi, siiski arenguruumi veel on. Selles valdkonnas saab terve kogukond paremini talitada. See ei sõltu ainult mängujuhtidest ja nende avatuses, vaid ka kogukonna käitumisest ja küpsusest arutada neid küsimusi konstruktiivselt ja viisakalt.

Üks valdkond, kus mängujuhid on tubli hüppe edasi teinud, on kliendisuhted. Tean, et tavaliselt kasutame (ka mina) sõna kasutaja, kuid tegelikult on kasutaja järjekordne termin tähistamaks klienti. Me ütleme kasutaja, kuid mõtleme klient. Isegi kui mängujuhid tegutsevad petmisjuhtude puhul nagu politseinikud, mõtlevad nad kuidas sõnastada kahtlusalustele saadetavaid maile viisakalt ja sõbralikult, säilitades küsimuse tõsiduse. Meie kliendisuhetel on veel ruumi, kuhu areneda, kuid me liigume õiges suunas.

Lõpetuseks selles piiiikas juhtkirjas räägin inimlikkusest. Mitte ainult selleks, et see on üks tore sõna, pigem kuna inimlikkus Hattricki kogukonnas on üsna nõrk koht. Peamiselt seetõttu, et mõtleme liiga palju, kuidas konkreetne otsus Hattricki pikas plaanis mõjutab ja samal ajal unustame käesoleva asja suhtes tundeid ja inimlikkust näidata. Ärge saage minust valesti aru, loomulikult on oluline ja me peamegi mõtlema, kuidas otsused Hattricki pikas plaanis mõjutavad, kuid see ei tohiks meid takistada näitamaks, et ka meil on tunded, et me oleme inimesed, mitte masinad.