Mõni aeg tagasi alustasin ma tööd Hattricki ajaloo projekti kallal ja kuigi ma ise olen Hattricki mänginud peaaegu mängu algusaegadest saadik, ei suutnud ma siiski hoiduda sattumast lummusesse.
Lummusesse mängust ja selle eksisteerimise ajalisest pikkusest - mis tundub peaaegu et terve igavikuna antud mängude kategoorias. Aga ma olin kütkestatud ka enese isikust, nii rumalana kui see ka ei kõla. Sest kui ma hakkan mõtlema oma elu viimase kümne aasta peale, siis jõuan ma paratamatult tõdemuseni, et selle aja jooksul on palju vett merre voolanud ja ainult vähesed asjad on suutnud minu elus sama kaua püsida kui Hattrick.
Kui ma alustasin mängimist, olin ma varastes kahekümnendates, vallaline ja töötasin oma esimesel täiskohaga tööl.
Sest ajast peale olen ma kogenud ühte pikajalist suhet, hunniku teisi partnereid, olnud mõned korrad vallaline (taas), vahetanud mitmeid töökohti ja kortereid ja abiellunud. Loomulikult ei tundu see mulle kummalise ega lummavana - tegemist on täiesti normaalse noore inimese eluga. Ei, kütkestav on see, et kõigi nende 10 aasta jooksul olen ma peaaegu iga päev end Hattricki sisse loginud. Minu elus on praktiliselt kõik muutunud, kuid Hattrick on ikka veel täies elujõus. Teised huvid on aja jooksul kadunud, kuid Hattrick mitte. Loomulikult võivad teised pidada seda fakti nohiklikuks, kuid minu jaoks on see äärmiselt võluv.
Minu jaoks muudab asja veelgi paeluvamaks asjaolu, et ma ei veeda enam nii palju aega oma vanade sõpradega. Oma praeguste sõpradega olen ma kohtunud tänu... jep, Hattrickile. Kui ma mõned kuud tagasi abiellusin, siis oli pulma kutsutud päris palju Hattricki kaudu leitud sõpru, kuid ainult üks 10 aasta tagustest vanadest sõpradest - ja ka tema mängib Hattricki. Kui mu naisel poleks pulmas omi sõpru olnud, siis oleks ilmselt tegu olnud tõelise Hattricki peoga.
Ma arvan, et see kõik ütleb nii mõndagi minu isiku kohta, kuigi tegelikult räägib see lugu rohkem Hattrickist endast. Ma alustasin mängimist, et näidata kõigile kui hea meeskonnajuht ma olen. Kuid peagi ma leidsin, et Hattrick on midagi enamat kui lihtsalt mäng. Ning külastades oma esimest legendaarset HT kogunemist Sõdur Svejki pubis Stockholmis, avastasin ma, et teised mängijad ei olegi paksud (või peenikesed) nohikud paksude prilliklaasidega. Tegemist oli täiesti normaalsete inimestega, nagu minagi, kes olid lihtsalt tihedamalt oma Hattricki tegemistega seotud.
Ilmselt teeb selle jutu siiski kõige kütkestavamaks fakt, et minu lugu ei ole sugugi nii unikaalne. Ma tean, et paljud on kogenud sama.
Peale "uue" Hattricki esitlemist 2000 aasta oktoobris vastati küsimusele "Mis saab edasi?", et Hattrickiga liitub miljoneid kasutajaid, meie valitsus haarab võimu ÜRO peaassamblees ja Björn saab Nobeli rahupreemia vägivalla kaotamise eest jalgpallis. Loomulikult seda ei juhtunud. Sellest hoolimata oleme selles suunas astunud pikki samme, kuna Hattricki kogukonnas on juhtunud nii palju häid asju - näiteks on kasutajad korraldanud HT Toetaja loosimisi jõulude ajal nende kasutajate vahel, kes seda endale muidu lubada ei saaks. Või siis näiteks hiljutiste Rahu karikamängude korraldamine Iisraeli ja moslemimaade vahel.
Kõik need toredad asjad ei jõudnud paraku ajalooraamatusse. Vähemalt mitte veel praegu. Aga meie uus ajalooraamat sisaldab hooaegade kaupa päris palju HT nostalgiat. Ma olen tuhninud sügaval meie arhiivides ja tegu on olnud hämmastava retkega ajas tagasi. Loomulikult on võimatu suruda kõike ühte ajaloo dokumenti. Seetõttu keskendusin seekord tähtsatele uuendustele ja muudatustele mängus ja püüdsin seda kõike edasi anda küllaltki lühikeselt. Ometigi jäid paljud lood rääkimata, näiteks "Barba katk", kloonisõjad ja Doe'd - nagu ka varem mainitud kogukonna tegemised. Loodetavasti saan ma hiljem nende teemade juurde tagasi pöörduda.
Kümnes aastapäev on peagi kohal, seega on teil endalgi õige aeg teha üks retk Hattricki
ajalukku. Ma olen kindel, et igaüks leiab sealt midagi, millest ta enne midagi ei teadnud. Kuid ilmselt toob see endaga kaasa ka meeldivaid mälestusi ja kuldseid momente minevikust. Mulle igatahes tõi.
(Siiski, ma leidsin ühe asja, mida ma olen teinud sama järjepidevalt kui Hattricki mänginud - kõik need aastad olen ma kuulanud Smashing Pumpkinsi. Aga ma luban, et see on ka kõik.)