Me kasutame küpsiseid (cookies) - need aitavad meil pakkuda sulle paremat võrgukogemust.
Meie veebilehte kasutades annad sa nõusoleku sinu seadmes küpsiste säilitamiseks ja neile ligi pääsemiseks.

Maailm »   Uudised 

Uudised

1-28-2008 Juhtkiri: Järgmine hooaeg: vabalöögid ja kauglöökide taktika

Järgmine hooaeg leiab Hattrickis rakendust järjekordne mänguelement: vabalöök. Vastukaaluks praegustele ainult ühest mängijast sõltuvatele standardolukordadele, vajab vabalöök eesmärgi saavutamiseks kogu meeskonna ühist tegutsemist. Lisaks vabalöökidele tekib võimalus kasutada uut taktikat: „Kauglöögid“, mis kasutab vabalöökidele sarnast mängumehhaanikat.

Sõprusmängudesse peaksid mõlemad uuendused jõudma veebruaris algavast hooajast ning juba ülejärgmine hooaeg laienevad nad kõikidele mängudele. Peale selle muudetakse teiste oskustega sarnasemaks oskuse „standardolukorrad“ treenimist ja vanuse tõttu kaotamist ning ta hakkab vähesel määral ka palka mõjutama.
Praegusel hetkel on Hattrickis kahte tüüpi standardolukordi – karistuslöögid ja penaltid. Mõlemad töötavad sama moodi, asetades ühe mängija vastamisi väravavahiga. Teised mängijad neid sündmusi samal ajal ei mõjuta. Seega otsustasime neile kahele veel ühe standardolukorra lisada: vabalöögid. Antud standardolukord kaasab tervet meeskonda, mis tähendab, et kogu meeskond hakkab värava löömises ja selle kaitsmises osalema. Standardolukordade lahendaja ja väravavaht on endiselt tähtsad, aga nad moodustavad vaid ühe osa tervikust.

Muudatuse põhjuseid on mitu: tahtsime standardolukorra oskusele laiemat kasutuspinda leida, mängule sügavust juurde anda ja erinevaid taktikaid juurde luua. Lisaks arvame, et praegusel hetkel ei ole standardolukorrad piisavalt efektiivsed. Peaks väravas mõni talent olema, on peaaegu võimatu karistuslöögist skoorida. Vabalöökide puhul seevastu sõltub värava kaitsmine tervest meeskonnast. Ühe tagajärjena muutuvad sellised „ekstreemsed“ taktikad, nagu väga tugeva keskvälja kasutamine ilma mingisuguse kaitseta, vabalöökide vastu vägagi haavatavaks.

Lisaks tahtisme mängumootoris luua teisejärgulistele oskustele uusi kasutusalasid. Vabalöögid ja ettesöötude taktika lasevad meil seda teostada, andes hea põhjuse uutel positsioonidel standardolukorra oskuse, kaitse ja ründe treenimiseks. Selle aasta sees lisatakse karistus- ja vabalöökide kõrvale veel üks standardolukord, nurgalöök. Nurgalöök hakkab samuti tervest meeskonnast sõltuma ja tõstab standardolukorra oskuse tähtsust veelgi.

Standardolukordade esinemine

Tulevikus esineb standardolukordi üldiselt natukene rohkem kui praegu. Hetkel kasutusel olevaid standardolukordi (penalteid ja karistuslööke) hakkab vabalöökidest ligikaudu kaks korda tihedamini ette tulema. Kõik eespool mainitud standardolukorrad kuuluvad „tavaliste“ rünnaksündmuste, mitte erisündmuste alla.

Karistuslöögid ja penaltid

Karistuslöökide ja penaltide tööpõhimõte jääb üldjoontes samaks, aga siiski esineb ka muudatusi. Nüüdsest sõltub väravavahi edukus kaitsta karistuslööke ja penalte ka tema standardolukorra oskusest. Karistuslöökide ja penaltide edukaks kaitsmiseks läheb seega vaja mõlemat- nii head väravavahi kui ka standardolukorra oskust.

Et mõned väravavahid sellest liigset kasu ei lõikaks, ei saa väravavaht enam standardolukordade lahendajaks olla. Kui väravavaht selleks mängu käsklustes siiski määratakse, siis tegelikkuses ta seda rolli ei täida. Sellisel juhul kasutatakse teist mängijat, järgides juba paikapandud penalti lööjate nimekirja. Penaltiseeriast saavad väravavahid siiski osa võtta.

Vabalöögid

Vabalöögist tekkinud olukorra lõpptulemus sõltub rohkem terve meeskonna panusest kui ühe mängija oskustest. Meeskonna ründava poole edukuse määrab ära väljakumängijate keskmine standardolukorra oskus ja keskmine ründeoskus. Lisaks pööratakse erilist tähelepanu standardolukorra lahendaja standardolukorra oskusele.

Ründava meeskonna standardolukordade tugevus vastandatakse kaitsva poolega. Kaitse põhineb meeskonna, välja arvatud väravavahi, keskmisel kaitsmisoskusel ja keskmisel standardolukorra oskusel. Väravavahid on eriti tähtsad ja kasutavad kaitsmisel standardolukordade ja väravavahi oskust.

Kui üks meeskond on teisest üle, siis loomulikult tema võimalused väravat saada (või seda kaitsta) suurenevad. See töötab sarnaselt ründe- ja kaitsereitingutega tavalistes rünnakutes. Peamise erinevusena sõltuvad need sündmused tervest meeskonnast.

Uuendused annavad eelise võistkondadele, kes arendavad standardolukorra oskust, rünnet ja kaitset tervel võistkonnal. Teisalt on vabalöökide eiramine samuti võimalik, kuna see määrab ära vaid väikese osa väravavõimalustest. Ja isegi madalate näitajatega säilib endiselt väike võimalus nendest sündmustest värava saamiseks.

Kauglöökide taktika

Uus „Kauglöökide taktika“ on mõeldud meeskondadele, kellel on raskusi oma vähese pallivaldamisega väravat saada. Kasutades seda taktikat, üritab meeskond mõne tavalise rünnakuvõimaluse asemel kasutada palli kaugelt peale löömist ehk teisisõnu ei hakata tervet ründeprotsessi läbi mängima, vaid proovitakse palli kiirelt vastase selja taha saada.

Sarnaselt vabalöökidega sõltub ka kauglöögi edukus keskmisest standardolukorra ja ründeoskusest. See määrab ära mängijate võime leida kauglöögiks sobilikke olukordi ja õigel hetkel neid ära kasutada. Kui sööt tuleb valel hetkel, võib see rikkuda väravavõimaluse, mis tavalise rünnaku puhul oleks võinud olla resultatiivne.

Iga mängija platsil, erandina väravavaht, on potentsiaalne kauglöögi sooritaja, aga nende positsioonid määravad ära tõenäosuse, kui tihti keegi söödab. Keskpoolkaitsjad ja ääred üritavad kauglööki teha kaks korda tihedamini kui kaitsjad ja ründajad.

Kauglöögi sooritaja vajab nii standardolukorra oskust kui ka ründeoskust. Resultatiivseks löögiks läheb vaja mõlemat – tegelikult nad isegi tugevdavad üksteist. Mõistlik tase mõlemas oskuses on otstarbekam kui väga kõrge tase ühes ja väga madal tase teises. Löögi edukuse määravad ära nii selle sooritaja oskused kui ka löögi enda tõenäosus, mis tuleneb meeskonna ülal kirjutatud omadustest. Peale kauglööki on vastasmeeskonnal seda võimalik takistada, kusjuures kaitse edukuse määravad ära tavalised kaitsereitingud ja see, kui kõrged need reitingud võrreldes kaitsva meeskonna teiste osadega on. Kaitsva suunitlusega meeskonnad kaitsevad kauglööke tõhusamalt.

Treening

Standardolukorra oskust treenitakse nagu iga teist oskust- seoses taseme ja vanusega. Lisaks saab mängija ühe treeningu tulemusel juurde maksimaalselt ühe standardolukorra taseme, aga see puudutab mängijaid vaid madalatel tasemetel. Mängu tuleb see muudatus järgmise hooaja alguses.

Oskuse langus

Standardolukorra langust mõjutavateks teguriteks on sarnaselt teiste oskustega vanus ja oskuse tase. Seega hakkavad kõrgema taseme oskused vanuse ja taseme tõttu kiiremini langema. Selle korvamiseks ei lähe enam karistuslöökide ja penaltide realiseerimiseks nii kõrget standardolukorra oskust vaja. Mängu tuleb see muudatus järgmise hooaja alguses.

Palgad

Järgmisest hooajast hakkab standardolukorra oskus palka mõjutama. Lisapalk on oskuse tasemega lineaarses (protsentuaalses) sõltuvuses. Näiteks jumalik standardolukorra oskus tõstab palka 5%. Üldine palgatõus peaks jääma 2% kanti. Nii et ärge unustage, järgmise hooaja algusest on lisakulud tulemas.

 
Server 071