Uudised

Mis juhtus laupäeval, 18. märtsil?

Umbes keskpäeva paiku muutus meie õhiline andmebaasiserver kontaktivõimetuks ning vajas alglaadimist, mis omakorda põhjustas lehel mitmeid viivitusi. Pärast täpselt sama probleemi kordumist veel kahel korral otsustasime kogu andmebaasi varuserverile liigutada, sest ilmselgelt oli probleemide põhjuseks peaserveri vigane riistvara. Kogu lehte teenindabki hetkel varuserver, mis tundub hoolimata väiksemast võimsusest oma ülesandega hakkama saavat. Loodetavasti õnnestub meil veel selle nädala jooksul peaserverile tagasi kolida.

Kuidas on see juhtum seotud sel hooajal kogetud üleüldiste jõudlusprobleemidega?

Ausalt öeldes ei olegi. Kahe nädala eest kulmineerunud jõudluskriis tulenes väga suurest koormusest andmebaasile. Probleemile leiti mitu põhjust, millest üks oli seotud riistvaraga ning parandati samal nädalavahetusel, teine aga tarkvara optimeerimisega ning sai lahenduse eelmisel nädalal. Tehtud töö tulemusena vähenes süsteemi koormus poole võrra. Hoolimata sellest, et laupäevane probleem oli kasutajate jaoks sarnaste sümptomitega, ei olnud see nende parandustega kuidagi seotud.

Miks sellised asjad juhtuvad ning mis meetmete abil välditakse sarnaste probleemide tekkimine tulevikus?

Kirjeldatud sündmustel on palju erinevaid põhjuseid, mistõttu on raske näpuga millelegi konkreetsele näidata. Süsteemis ei ole hetkel ühtegi selget kitsaskohta. Olukorra parandamiseks tuleb töötada mitmel rindel - täiustada riistvara, tarkvara ja ka meie enda organisatsiooni.

Hetkel käib kõva töö: me optimeerime andmebaasi, kirjutame rakendusi paremini ümber ning parandame mitmel moel keskkonda, milles meie rakendused töötavad. Hiljuti külastas meid üks juhtiv andmebaasispetsialist, eesmärgiga jagada näpunäiteid jõudluse suurendamiseks. Ta tegi mitmeid häid parandusettepanekuid (ning andis meie tööle au, sest me haldame tema poolt seni nähtutest suurimat avalikku andmebaasi). Lisaks sellele asendame me oma hooldusplaanid parematega, kus on arvesse võetud vahepealseid valusaid kogemusi.

Aga siiski on see kõik meie jaoks rutiinne tegevus, sest me oleme kõike seda ka enne neid probleeme pidevalt teinud.

Lisaks eelpoolnimetatule palkame me abijõude, sest üks meie hetke prioriteetidest on parema serverite jälgimise süsteemi ehitamine. Loomulikult on meil midagi sarnast juba kasutusel, kuid see on üks neist asjadest, millele me püüame järjest enam tähelepanu pöörata. Tulemusi ei näe küll üleöö, kuid see kõik on vajalik viimaks Hattricki töökindlust ja kiirust uuele tasemele.

Me oleme loomas partnerlust ühe suure riistvaratarnijaga. See annab meile juurdepääsu nii riistvarauuendustele kui väärtuslikule tehnilisele oskusteabele.

On väga raske öelda, millal meie arendustöö viib kõiki kasutajaid rahuldava Hattrickini. Võibolla ei juhtu seda mitte kunagi. Aga me liigume iga päevaga paremuse poole.

Me oleme kogu aeg nõudlusega võidu jooksnud - vahel sellest veidi ees, vahel järel. Mitmes mõttes on ressursside piiratus meile hästi mõjunud, oleme arenenud kavalalt, neid liialt kulutamata. Kuid enamuse lisandunud jõudlusest tarbivad järjest lisanduvad uued kasutajad, kes muidugi omakorda annavad meile uusi ressursse asjade täiustamiseks.

Alates 2000. aastast on Hattricki kasutajaskond kasvanud enam kui sajakordseks ning leht on hoolimata sellest töökindlam ja kiirem kui vanasti. See ei ole praeguses olukorras küll teab mis lohutus, kuid tekitab mõningase perspektiivi ning annab lootust, et aja jooksul asjad paranevad. Seega leian, et hoolimata tumedatest pilvedest selle nädalavahetuse kohal on põhjust ettevaatlikuks optimismiks tuleviku suhtes.